esmaspäev, 10. mai 2010

Vulkaanitolmust ja reisist Kreetale.

25 ndaks aprilliks sai bronnitud kiiruga reis Kreetale ja kohe peale seda otsustas keegi eyjafjollajökull, et vöiks kusagil Islandil purskama hakata ja tekitada euroopas seninägematu kaose lennuliikluses ...
Kuna kallis onutütar Anneli istus päevi Egiptuses teadmata , millal vöiks koju saada, hakkas ka meil tekkima tösine hirm, kas reis üldse toimub vöi mitte.
Läbi mitme päeva ootamist, hirmuhigi otsa ees, avati jälle lennuliiklus ja reis sai teoks :)
...Neljas päev Malias. Hommikul tegin hotellitoas silmad lahti, kondid olid pisut kanged kövast voodist ja ühe külje peal magamisest. Pilt, mis avanes röduaknast oli sama, mis viimased kolm päeva-pilv, veelkord pilv ja vahelduseks tuul. Uskumatu, aga selle aasta aprilli viimane nädal on Kreetal imeliselt koleda ilmaga :( Nagu ütles autolaenutuse onu naabrusest :`` The weather is shit !``)
Pühapäeva öhtul saabusime Iraklioni. Lend läks eriliste viperusteta ja kohal olime öigeaegselt. Söisime bussiga hotelli poole ja pisut köhe oli vaadata järjest linnakesi, kust läbi söitsime, kuid kus elutegevus justkui seisis-köik suletud. ( Hiljem selgus ühel jutuajamisel kohaliku baarmaniga, et majanduskriis on Kreekas ikka väga möju avaldanud ja hooaeg hilineb sel aastal ilmselt juunini, osa kohad , aga ei avane üldse.)
Esmaspäev algas küll önneks poolpilves ilmaga ja päike oli ka täiesti kohal. Tegime Malia rannaääres tiiru ja köik absoluutselt oli suletud ! Veiko oli masenduses ja hoolimata kövast remondist osades baarides-kohvi juua polnud kusagil...
Pärast infotunnis kuulsime, et on olemas ka kohalike linnaosa, kus köik ikkagi avatud. Pealelöunal muidugi päike :)
Teisipäeval vötsime rendiauto - 55 euri 2 päeva ( hiljem olime targemad ja avastasime, et oleks saanud ka 3 päeva 50 euriga :), Novatours muidugi pakkus üldse 40 eurot päev ( !)...

Söitsime Agios Nikolaosesse ( väga ilus väike sadamalinn ), sealt edasi Lerapetrasse, kust on vöimalik söita pidalitöbiste saarele. Lerapetras oli ootamatult kaunis ilm ja istusime tänavakohvikus nina vastu päikest. Kohalikud olid küll kaunis talviselt riides, ikka saapad-joped jne. Sealt edasi Kastellisse.Mägedes oli külm, aga linn ise super tore. Ehe Kreeka ja hinnadki poole odavamad kui kuurordites. Istusime natuke kohalikus tavernas, mis oli ülilihtne, puust kandilised lauad/toolid ja neljakandiline ruum, aga oma lihtsuses ääretult stiilne ja ajatruu. Nurgas istumas kaarte taguvad Kreeta vanamehed, vahepeale jämedat jömisevat Kreeka keelt. Frappe oli hea ja kokku - Frappe pluss limps - 2.50. Lerapetras maksime sama satsi eest täpselt poole rohkem. Löpuks ringiga tagasi Maliasse. Öhtusöök hotellis, mis oli üldiselt maitsev ja sisaldas ka Kreeka köögi paremaid palasid ( feta, magus sibul, suurepärane tomat, spinatipirukad jne. ), kuid löpuks ikkagi pisut sanatooriumlik. Peale sööki jälle autosse ja pealinn Iraklioni. Önneks läheb sinna kiirtee, aga kohale jöudsime ikkagi pisut hilja, poode juba suleti. Vanallinn oma kitsaste tänavatega oli aga tore ja meenutas natuke Korfu pealinna Kerkyrat. Tagasisöidul jäi Trissu autos magama. Tegime hotellis väikese retzina ( kohalik männivaiguvein ja väga maitsev ) ja ka magama.
Kolmapäeva hommik kiskus jälle pilves ja tuuliseks. Söime hommikust ja ruttu teele. Köigepealt taaskord Agios Nikolaosesse, kust edasi Elundasse ( sealt ka reisid Spinalonga saarele ). Väga kaunis väikelinn jahisadamaga. Aga kuna seal ilm oli kole ja me jahtisime päikest, söitsime tagasi Agios Nikolaosesse. Väikesed suveniiri shoppingud ja seebipoe onu öpetas Tristanile Kreeka keeles numbreid. Kusjuures ta ise oli kusagilt ära öppinud üks , kaks kolm (?!). Edasi Plateau of Lassithit vaatama. Söitsime alguses kiirteed mööda tagasi Neapoliseni ja sealt juba läbi mägede sisemaale. Kogu teekond oli täiesti mälestusväärne. Kitsad teed körgel pilvedes, üksikud tavernad, kitsed, kes elasid puu otsas (!) ja näsisid rahulikult puulehti, väikesed mägilinnad, kus majad justkui kleebitud mäekülgedele... Plateau of Lassithi selgus olevat lihtsalt vöimalus söita körgel ümber mäe ja nautida maalilisi vaateid.( Hiljem kuulsime, et seal oli ka Zeusi sünnikoobas, mis seekord jäi nägemata .) Tagasitee oli kohutavalt kurviline ja hirmus. Veiko narris mind ja lisas kiirust ja löpuks oli süda paha ja tohutu önn löpuks jälle mägedest alla saada :)

Pealelöunal oli Malias ilus ilm ja sai hotelliaias isegi päikest vötta. Öhtul jalutasime Hersonissoses ja viisime auto ära. Nädala teisel poolel ehk siis reedel oli ilm taaskord pilvine ja tuul muutunud meie lahutamatuks saatjaks. Basseini ääres lödisedes tutvusime Liilia ja tema kolme tütrega. Kusagilt tuli möte koos veelkord auto rentida ja siis njuba pisut odavam ja suurem Fiat Doblo. Möte oli hea ja auto me ka Maliast ära töime vaid 50 euri eest. Autorendi onu oli küll suure naisteseltskonna vastu umbusklik, aga andis löpuks alla. Öhtul Rethymoni, kus jällekord imeilus Kreeta sadamalinn kaunite mereäärsete restoranidega.. Siis Iraklionisse. Kohale jöudes oli metsikult külm päikesest ja tegime esimeses baaris raki ringi. kolme raki tellimise peale toodi meile kolm väikest pudelit rakit (!) ja ka juustu/saia/singi/oliivi sekser. Köik kokku 5 euri.``miracular``:) Soe hakkas ka kohe. Väike shopping ja löpuks hotelli.
Laupäeva varahommikul alustasime söitu Matalasse - hipiranda löunarannikul. Veiko valis köige mägisema tee ja ca 80 km söitsime 3 h. Vahepeal ostsime kohalikust külapoest suurepärast lambajuustu ja frappe ring. Sinka-vonkalisest teest läks Trissul muidugi süda pahaks ja kannatada sai meie Fiat ja väetatud ka mägimaantee äär.
Matala ise ol vaimustav. Pisut räpane, väike ja imekaunis.``Today is life, tomorrow never comes``
Just selline deviis oli kirjutatud vanale laevakerele ja just see lause iseloomustas seda kohta. Lubjakivi koopad, mis algselt olid olnud Rooma surnuaed ja hiljem hipide chillimispaik, haisesid pisut uriini järele ja olid just sellised, kus on mönus marihuaana uimas oma päevi mööda saata. Tagasiteel külatavernas suurepärane löuna kohaliku veiniga, iseküpsetatud leiva, oliivöli ja ilmselt parima möökkalaga, mida olen elus söönud...
Viimane päev oli selle reisi köige kuumema ja ilusama ilmaga. Hoolimata eelmise päeva tömbetuulest saadud kaelakangestusest, praadisin end päikese käes kannatlikult ja ei tundsin, et see reis vöiks olla pikem... Vaieldamatult on Kreeka  maa, mis jääb hinge, oma toidu, veini, kultuuri, puhtuse, lillede ja kassidega.
Kuna poja kirjutas ka oma reisikirja, siis lisan selle siia tsenseerimata variandis :)
MEIL ON KOLE ILM IGA PÄEV
MIS TOIMUB TALLINNAS
MAA VIST ARVAN ET TALLINNAS ON ILUS ILM. MEIE POLE SAANUD AGVALANDI. JA SIS KUI MEIE TULIME SIIS HOTELL OLI VAHEAJA ESIMEST PÄEVA LAHTI. ET RATATUI IÄI AIKEKS. JA AGVALANDI NIMI WATERCITI. WATERPARK IUHUL KUI KOLE ILM ON SIIS KOKUME RAHA JA SIIS LENTAME ÄRA.
ME KÄISIME PLATOO LASSITI
ENNE OLI KOLE
MERI LAINETAB. TÄNA ON ILUSILM.
LÖPP.
:))))



Kommentaare ei ole: