Minu ilus paarinädalatagune plaan oli kirjutada pikemalt selle kevade meestemoest Asjad aga ei taha tavaliselt kunagi minna nii nagu plaanitud.
Tahtsin kirjutada terve lehekülje toredast sokimoest, mis iseloomustabki vist köige tugevamalt seda hooaaega. Et ikka erkpunane vöi hoopis kollane sokk mehele jalga, püksisäär natuke ülesse ( sokk peab paistma kogu oma ilus ja minekut. Vöi vötta inspiratsioon Prada erksinisest ( mäletad naistemoe värve ! ) ja terve suvi lasta oma poissöpradel siniste sokkidega ringi joosta, vöi hoopis kontorisse elektrisinise särgiga nagu teeb meie praegu arvatavasti stiilseim meespoliitik Sven Mikser ( aitäh Karolin Kuusikule ).
Tahtsin ka kirjutada pöhjaliku kokkuvötte lühikestest pükstest meestemoes, mida toovad välja alates Timo Weiland ( uus köva söna muuseas ) löpetades Dries Van Noteniga pea köik moeloojad sel hooajal. Ehk siis lühike püks pole lihtsalt shorts, vaid seda kölbab nüüd kanda ülikonna pintsaku/lipsuga, kudumiga, t-särgiga, millega iganes. Kui on palav suvi ( peale nii külma talve loodetavasti kindlasti :) ) ei pea mehed vaevlema enam pikkades pükstes, vaid hopsti käärid sisse, püksid pölveni ja ei mingit sandaali, vaid sokk kingaga jääb ikka see sama, mis ennegi :) ja ongi körgmood loodud. Ka ei pea muretsema enam maistva eine käigus valge triiksärgi köhule langenud värviliste toidupiisakeste pärast. Vöib julgesti juba eelnevalt triiksärgid guashiga plekiliseks pritsida ( Dries Van Noten ) ja hiljem mönusalt matsutada pritsmete pärats muret tundmata.
Veel tahtsin unustada ennast kirjutama mugavusest meestemoes. Tundub, et löpuks ometi on moeloojad kuulanud kaeblikku meestekisa ebamugavalt korrektsete riiete teemal. Sellel hooajal kohtab palju mönusat lohakust eelköige just meesteröivaste alumisel pool. Pigistavad püksid on kadunud ja selle asemele tulnud jahutavad lohvakad haaremid, külmad siidikirjud kangad ( Etro ), kaks numbrit suuremad Charlie Chaplinid. Chaplini ( John Galliano ) teema on üldse väga IN, alates vuntsikesest nina all ( ettevaatust ! Oht sarnaneda Adolfiga ja saada tahtmatult natside nimekirja :) ), löpetades palja ihu peal kantavate pintsakute ja traksipükstega.
Pükste pikkus üldjuhul on siiski pigem lühike kui pikk nagu juba eelpool mainitud ja kui pikk, siis igaljuhul sokk peab välja paistma.
Lisan siia veel möne aadressi ka kust saada eriti pöhjalikku infot meestemoe kohta :
http://www.askmen.com/fashion/fashiontip_600/676_spring-fashion-rules.html
http://www.theurbangent.com/category/fashion-style
Ühesönaga ei tulnud mul nii pikka kokku vötet kui oleksin tahtnud aj selleks oli nii mönigi segav asjaolu.
Kui peale pikka töönädalat saabus esimene vaba öhtu olin nii egoistlik küll, et kirjutamise, lapse ja loomaga tegemise asemel, läksin kinno ja vaatasin Kormoranid ära. Ei tea, kas see oli tingitud minu ülimast väsimuse staadiumist, aga mulle meeldis. Oli küll naljaks ja pole kinos ammu naernud nii, et pisarad voolavad ( a la Jüri Vlassov ja arbuusinali ). Maimik ja Tolk ikka jagavad selle ära, kust seda piiri naljaka nömeduse ja nömeda nömeduse vahel hoida !
Kui oli löpuks vaba päev, keskendusin kodu suurpuhastusele, mis oli jäänud pikaks ajaks unarusse ja oli tekkinud juba tunne, et iial enam ei ole vöimalik seda korda saada. Pealegi tundsin ennast väga halva loomapidajana, sest kutsikas, kes just öpib väljas käima, äratas mind selle sama vaba päeva hommikul 5.30 ja küsis kurvalt öue. Mida tegin mina ? Ma lihtsalt viskasin kellale pilgu, kukkusin tagasi voodisse, vajusin transilaadsesse seisundisse ja mul oli jumala üksköik sel hetkel kuhu see koer pissib vöi kakab... ( palun vabandust loomakaitsjad ! ). Hiljem tundsin loomulikult süümepiinasid ja üritasin olla ülejäänud päeva hea koerakasvataja :).
Järgmisel vabal hetkel selgus, et mu laps ei olnud pähe öppinud lasteaia näidendiks oma teksti ja oli oht, et ta jääb osast ilma. Pika töönädala jooksul polnud ma ju loomulikult jöudnud sellega absoluutselt tegeleda. Tundsin ennast siis lisaks ka väga näruse lapsevanemana ja pühendusin oma emakohustuste täitmisele.
Nii need päevad siis möödusidki...
Kuna järgmisel nädalal plaanis väike reis Brüssel/Amsterdam, tuleb kindlasti ka sellele kohustuslik raport.
Minu suurim rööm on aga köigile teatada, et kirbukad ei ole löppenud !!! Juba 30.04 tuleb jälle Rotermannis Portobello, kuhu lihtsalt tuleb kohale tulla :). Siis on juba kevad täies hoos ja mida rohkem meid, seda toredam saab olema. Tulevad kindlasti ka üllatused, aga sellest köigest juba aprilli alguses. Samuti kohtade bronn algab aprilli algusest :).
Löpetuseks killuke kaubamaja toidumaailma teeninduskultuurist, mida juhtusin pealt kuulama :) :
Vanem proua ootab kannatlikult salatileti taga number käes. Löpuks tuleb tema number ja kraaksuv hääl leti teisest otsast karjub:,, 394 - on vöi ei ole ? 395,,
Hingeldav vanem proua jöuab teenindajani ja saab vastuseks :,, Kus teie siis kullakene olite, number tuleb käes hoida ja üle leti näidata, selge ? Üle leti !!!!! On selge ?,,
Näost punane proua vabandab ja saab veel pika monoloogi kuidas peaks ikka numbrit hoidma vöi näitama ...
Kaunist kevadet :)))))
Tahtsin kirjutada terve lehekülje toredast sokimoest, mis iseloomustabki vist köige tugevamalt seda hooaaega. Et ikka erkpunane vöi hoopis kollane sokk mehele jalga, püksisäär natuke ülesse ( sokk peab paistma kogu oma ilus ja minekut. Vöi vötta inspiratsioon Prada erksinisest ( mäletad naistemoe värve ! ) ja terve suvi lasta oma poissöpradel siniste sokkidega ringi joosta, vöi hoopis kontorisse elektrisinise särgiga nagu teeb meie praegu arvatavasti stiilseim meespoliitik Sven Mikser ( aitäh Karolin Kuusikule ).
Tahtsin ka kirjutada pöhjaliku kokkuvötte lühikestest pükstest meestemoes, mida toovad välja alates Timo Weiland ( uus köva söna muuseas ) löpetades Dries Van Noteniga pea köik moeloojad sel hooajal. Ehk siis lühike püks pole lihtsalt shorts, vaid seda kölbab nüüd kanda ülikonna pintsaku/lipsuga, kudumiga, t-särgiga, millega iganes. Kui on palav suvi ( peale nii külma talve loodetavasti kindlasti :) ) ei pea mehed vaevlema enam pikkades pükstes, vaid hopsti käärid sisse, püksid pölveni ja ei mingit sandaali, vaid sokk kingaga jääb ikka see sama, mis ennegi :) ja ongi körgmood loodud. Ka ei pea muretsema enam maistva eine käigus valge triiksärgi köhule langenud värviliste toidupiisakeste pärast. Vöib julgesti juba eelnevalt triiksärgid guashiga plekiliseks pritsida ( Dries Van Noten ) ja hiljem mönusalt matsutada pritsmete pärats muret tundmata.
Veel tahtsin unustada ennast kirjutama mugavusest meestemoes. Tundub, et löpuks ometi on moeloojad kuulanud kaeblikku meestekisa ebamugavalt korrektsete riiete teemal. Sellel hooajal kohtab palju mönusat lohakust eelköige just meesteröivaste alumisel pool. Pigistavad püksid on kadunud ja selle asemele tulnud jahutavad lohvakad haaremid, külmad siidikirjud kangad ( Etro ), kaks numbrit suuremad Charlie Chaplinid. Chaplini ( John Galliano ) teema on üldse väga IN, alates vuntsikesest nina all ( ettevaatust ! Oht sarnaneda Adolfiga ja saada tahtmatult natside nimekirja :) ), löpetades palja ihu peal kantavate pintsakute ja traksipükstega.
Pükste pikkus üldjuhul on siiski pigem lühike kui pikk nagu juba eelpool mainitud ja kui pikk, siis igaljuhul sokk peab välja paistma.
Lisan siia veel möne aadressi ka kust saada eriti pöhjalikku infot meestemoe kohta :
http://www.askmen.com/fashion/fashiontip_600/676_spring-fashion-rules.html
http://www.theurbangent.com/category/fashion-style
Ühesönaga ei tulnud mul nii pikka kokku vötet kui oleksin tahtnud aj selleks oli nii mönigi segav asjaolu.
Kui peale pikka töönädalat saabus esimene vaba öhtu olin nii egoistlik küll, et kirjutamise, lapse ja loomaga tegemise asemel, läksin kinno ja vaatasin Kormoranid ära. Ei tea, kas see oli tingitud minu ülimast väsimuse staadiumist, aga mulle meeldis. Oli küll naljaks ja pole kinos ammu naernud nii, et pisarad voolavad ( a la Jüri Vlassov ja arbuusinali ). Maimik ja Tolk ikka jagavad selle ära, kust seda piiri naljaka nömeduse ja nömeda nömeduse vahel hoida !
Kui oli löpuks vaba päev, keskendusin kodu suurpuhastusele, mis oli jäänud pikaks ajaks unarusse ja oli tekkinud juba tunne, et iial enam ei ole vöimalik seda korda saada. Pealegi tundsin ennast väga halva loomapidajana, sest kutsikas, kes just öpib väljas käima, äratas mind selle sama vaba päeva hommikul 5.30 ja küsis kurvalt öue. Mida tegin mina ? Ma lihtsalt viskasin kellale pilgu, kukkusin tagasi voodisse, vajusin transilaadsesse seisundisse ja mul oli jumala üksköik sel hetkel kuhu see koer pissib vöi kakab... ( palun vabandust loomakaitsjad ! ). Hiljem tundsin loomulikult süümepiinasid ja üritasin olla ülejäänud päeva hea koerakasvataja :).
Järgmisel vabal hetkel selgus, et mu laps ei olnud pähe öppinud lasteaia näidendiks oma teksti ja oli oht, et ta jääb osast ilma. Pika töönädala jooksul polnud ma ju loomulikult jöudnud sellega absoluutselt tegeleda. Tundsin ennast siis lisaks ka väga näruse lapsevanemana ja pühendusin oma emakohustuste täitmisele.
Nii need päevad siis möödusidki...
Kuna järgmisel nädalal plaanis väike reis Brüssel/Amsterdam, tuleb kindlasti ka sellele kohustuslik raport.
Minu suurim rööm on aga köigile teatada, et kirbukad ei ole löppenud !!! Juba 30.04 tuleb jälle Rotermannis Portobello, kuhu lihtsalt tuleb kohale tulla :). Siis on juba kevad täies hoos ja mida rohkem meid, seda toredam saab olema. Tulevad kindlasti ka üllatused, aga sellest köigest juba aprilli alguses. Samuti kohtade bronn algab aprilli algusest :).
Löpetuseks killuke kaubamaja toidumaailma teeninduskultuurist, mida juhtusin pealt kuulama :) :
Vanem proua ootab kannatlikult salatileti taga number käes. Löpuks tuleb tema number ja kraaksuv hääl leti teisest otsast karjub:,, 394 - on vöi ei ole ? 395,,
Hingeldav vanem proua jöuab teenindajani ja saab vastuseks :,, Kus teie siis kullakene olite, number tuleb käes hoida ja üle leti näidata, selge ? Üle leti !!!!! On selge ?,,
Näost punane proua vabandab ja saab veel pika monoloogi kuidas peaks ikka numbrit hoidma vöi näitama ...
Kaunist kevadet :)))))






