Puhkus jälle selleks korraks läbi ja tagasi tööl. Tegin meie reisist ka väikese kokkuvõtte.
Kõigepealt - miks just Taba ?
Peamiselt tuli nagu alati arvestada ka rahaliste ressurssidega ja võimalikult soodsa kasuks otsustada.
Taba tundus natuke erilisem ja Hilton 5* AI oli tõesti väga hea hinnaga, lõpliku valiku kasuks otsustas ka piirnemine Iisraeli , Jordaania ja Saudi-Araabiaga, et polegi nagu päris Egiptus.
Reis algas öösel ehk väljalend pidi olema kell 5.00 hommikul. See oli nüüd kõige ebameeldivam osa. Ei ole väga mõtet 6 aastase lapsega öösel kell 3.00 lennujaamas passida. Tagatipuks soovitas Toptours veel 3 h varem kohal olla - miks ei saanud aru. Igaljuhul kuidagi saime lennukisse ja lõpuks tuli ka uni tagasi... Kuni... kõrvalreas hakkas üks vanainimene köhima. Lähemal vaatlusel selgus, et ta oksendab ja nii 4 h järjest. Lõpuks toodi hapnikumaskid ja täielik tsirkus läks lahti. Mutike oli lõpuks näost roheline ( muuseas see on ikka väga üllatav, et inimene võib nii rohelise tooni omandada ?! ) ja hakkas tekkima hirm, et ta annab enne maandumist otsad. Kahjuks nägi seda pealt ka meie laps, kes oli parajas shokis. Ühesõnaga magamisest ei tulnud midagi välja ja hoidsime kõik pöialt, et tädi kuidagi vastu peaks. Lõpuks maandusime ja päikeseline Sharm tervitas meid.
Kahjuks ootas meid ees veel 3 h bussisõitu ja nii me seal bussis praadisime ja praadisime ja buss, mis liikuma ei hakanud oli Taba ehk meie oma.
Umbes 1,5 h pärast selgus ka põhjus. Meile juba lennukist tuttav tädi marssis rõõmsalt bussi, KISS siider kotis loksumas. Kiirabi ta enam ei vajanud. No comments.
Nüüd saime sõitma. Dahab, Nuweiba ( tundusid suhteliselt tühjad ja igavad ) ja lõpuks Taba Hilton. Koht muuseas imeline, kauneim mida Egiptuses näinud olen. Mägedevaheline oaas, piiratud kohe kõrvalt Iisraeli, Jordaania, Saudi-Araabia ja muidugi punase merega.
Peahoone ise oli 10 korruseline ja ümbritsetud kauni mereranna, bangalote ja palmiaiaga.
Meie saime toad 4ndale korrusele suures majas. Retseptsioonis antud shokolaad mõjus ja ema sai rõduga toa. Meie pidime vahtima sisehoovi. Muidu aga tuba igati korralik.
Esimesed päevad aklimatiseerusin viimastest kuudest Eestis ja tööl.
Kahjuks läks ilm käest ära ja oli selline poolpilvine Eesti suvi. Veiko sünnipäeval saime siis ka selle, mida kohalikud ootavad vahel aastaid - vihma :) Käisime ema ja poisiga Iisraelis Eilatis. Piiriületus oli kohutav Egiptuse poole pealt. See ei ole lihtsalt võimalik, et suur osa maakera inimestest elab praegu veel sellises bürokraatias ja naudib täiel rinnal mõtetute paberite täitmist ja kogumist.
Iisraelis võtsid vastu naispiirivalvurid ja hoobilt oli maailm teine. Tekkis mingi kergendus nagu on kusagil lähedal ikkagi olemas Euroopa. Kõik oli ilus ja puhas, elu käis. Kui taksojuht kuulis, et oleme Eestist oli ta väga erutatud ja selgus, et ta naine on Riiast ja ta on Tallinnas käinud ja pika pingutamise peale tuli ka Pärnu ( algul küll Malmö :) ). Suurest äratundmisrõõmust tegi ta meile toreda ekskursiooni ja näitas teeäärseid vaatamisväärsusi.
Eilat oli nagu Euroopa kuurortid ikka. Palmipromenaadid, ääristatud baaride, restoranide, poodidega. Tegime väikese ringi ja tagasi õhtuks.
Seekordne taksojuht tahtis meid kõigepealt Jordaania piirile viia, õnneks sai ta oma veast lõpuks aru ja pööras otsa ringi, nullis ilusti taksomeetri ka ära. Tagasituleku piiriületus jälle Egiptuse poolt uskumatult tüütu ja pikk.
Nädala teine pool üllatas tõeliselt kaunite ilmadega ja mis sa hing veel tahad peale rannas lesimise kuuma päikese all ja kui liiga palav hakkab pistad pea vee alla sealsamas ranna ääres ja vaatad kõikvõimalike kalu. Muuseas kui natuke saia poetada ( mida tegelikult ei tohi ) tulevad nad su ümber parves ja uurivad uudishimulikult. Mõni näksab ka pehmelt.
Just siis kui tuli tõeline rõõm puhkusest ja kurbus, et varsti on reis läbi, tuli hotellituppa kiri. Võimalus veeta 3 lisapäeva reisifirma kulul või minna tagasi ilmatu pika ringiga läbi Hurghada. Ei olnud pikalt mõelda. Igaljuhul oli see täpselt see, mida mul just vaja oli. Jälle vist mingi märk või keegi kuskil kõrgemal ´´nägi´´ midagi :)
10 päeva siin eikellegimaal on praegu vaimu õlitamiseks lihtsalt super. Ilm on jätkuvalt väga hea. Täna õnnestus näha ka kohalikku faunat. Põõsast vahtis vastu umbes 4 cm tarakan ja liigutas laisalt oma tundlaid ( uäk !!!! ). Rannas siblis aga läbi liiva meie tooli juurde pirakas krabi !
Kätte on jõudnud viimane päev. Ilm on üksikute pilvekestega jätkuvalt soe ja kaunis. Saudi-Araabia mäed paistavad läbi päikesesumuse udu...
Mõned tähelepanekud veel.
Söök on üsna paha. Süüa kõlbab ainult juur/puuvilju ja kohalikku kööki. Nende katsetused kontinentaalses köögimaailmas lõppevad kõik poolaraabialiku plöginaga. Õnnestumised olid ühel õhtul kevadrullid ja kohalik toit moussaka ( ahjuvorm baklažaani ja kartuliga tomatikastmes ), kust jahtisime Moskva venelastega võidu baklažaanitükke.
Eestlastest. Üks osa meie grupist lahkus laupäeval, teine osa läheb koos meiega. Eestlasi iseloomustab oskamatus rahulikult puhata. Juba esimesl päeval toimus tohutu rebimine ekskursioonidele ja viimasel päeval üritati veel midagi teha,´´ et oleks ikka mingit tegevust´´. Võta aeg maha ja lihtsalt puhka, aga ei- andke meile tegevust :):):) Jah,.. sellised me siis oleme.
Kõigepealt - miks just Taba ?
Peamiselt tuli nagu alati arvestada ka rahaliste ressurssidega ja võimalikult soodsa kasuks otsustada.
Taba tundus natuke erilisem ja Hilton 5* AI oli tõesti väga hea hinnaga, lõpliku valiku kasuks otsustas ka piirnemine Iisraeli , Jordaania ja Saudi-Araabiaga, et polegi nagu päris Egiptus.
Reis algas öösel ehk väljalend pidi olema kell 5.00 hommikul. See oli nüüd kõige ebameeldivam osa. Ei ole väga mõtet 6 aastase lapsega öösel kell 3.00 lennujaamas passida. Tagatipuks soovitas Toptours veel 3 h varem kohal olla - miks ei saanud aru. Igaljuhul kuidagi saime lennukisse ja lõpuks tuli ka uni tagasi... Kuni... kõrvalreas hakkas üks vanainimene köhima. Lähemal vaatlusel selgus, et ta oksendab ja nii 4 h järjest. Lõpuks toodi hapnikumaskid ja täielik tsirkus läks lahti. Mutike oli lõpuks näost roheline ( muuseas see on ikka väga üllatav, et inimene võib nii rohelise tooni omandada ?! ) ja hakkas tekkima hirm, et ta annab enne maandumist otsad. Kahjuks nägi seda pealt ka meie laps, kes oli parajas shokis. Ühesõnaga magamisest ei tulnud midagi välja ja hoidsime kõik pöialt, et tädi kuidagi vastu peaks. Lõpuks maandusime ja päikeseline Sharm tervitas meid.
Kahjuks ootas meid ees veel 3 h bussisõitu ja nii me seal bussis praadisime ja praadisime ja buss, mis liikuma ei hakanud oli Taba ehk meie oma.
Umbes 1,5 h pärast selgus ka põhjus. Meile juba lennukist tuttav tädi marssis rõõmsalt bussi, KISS siider kotis loksumas. Kiirabi ta enam ei vajanud. No comments.
Nüüd saime sõitma. Dahab, Nuweiba ( tundusid suhteliselt tühjad ja igavad ) ja lõpuks Taba Hilton. Koht muuseas imeline, kauneim mida Egiptuses näinud olen. Mägedevaheline oaas, piiratud kohe kõrvalt Iisraeli, Jordaania, Saudi-Araabia ja muidugi punase merega.
Peahoone ise oli 10 korruseline ja ümbritsetud kauni mereranna, bangalote ja palmiaiaga.
Meie saime toad 4ndale korrusele suures majas. Retseptsioonis antud shokolaad mõjus ja ema sai rõduga toa. Meie pidime vahtima sisehoovi. Muidu aga tuba igati korralik.
Esimesed päevad aklimatiseerusin viimastest kuudest Eestis ja tööl.
Kahjuks läks ilm käest ära ja oli selline poolpilvine Eesti suvi. Veiko sünnipäeval saime siis ka selle, mida kohalikud ootavad vahel aastaid - vihma :) Käisime ema ja poisiga Iisraelis Eilatis. Piiriületus oli kohutav Egiptuse poole pealt. See ei ole lihtsalt võimalik, et suur osa maakera inimestest elab praegu veel sellises bürokraatias ja naudib täiel rinnal mõtetute paberite täitmist ja kogumist.
Iisraelis võtsid vastu naispiirivalvurid ja hoobilt oli maailm teine. Tekkis mingi kergendus nagu on kusagil lähedal ikkagi olemas Euroopa. Kõik oli ilus ja puhas, elu käis. Kui taksojuht kuulis, et oleme Eestist oli ta väga erutatud ja selgus, et ta naine on Riiast ja ta on Tallinnas käinud ja pika pingutamise peale tuli ka Pärnu ( algul küll Malmö :) ). Suurest äratundmisrõõmust tegi ta meile toreda ekskursiooni ja näitas teeäärseid vaatamisväärsusi.
Eilat oli nagu Euroopa kuurortid ikka. Palmipromenaadid, ääristatud baaride, restoranide, poodidega. Tegime väikese ringi ja tagasi õhtuks.
Seekordne taksojuht tahtis meid kõigepealt Jordaania piirile viia, õnneks sai ta oma veast lõpuks aru ja pööras otsa ringi, nullis ilusti taksomeetri ka ära. Tagasituleku piiriületus jälle Egiptuse poolt uskumatult tüütu ja pikk.
Nädala teine pool üllatas tõeliselt kaunite ilmadega ja mis sa hing veel tahad peale rannas lesimise kuuma päikese all ja kui liiga palav hakkab pistad pea vee alla sealsamas ranna ääres ja vaatad kõikvõimalike kalu. Muuseas kui natuke saia poetada ( mida tegelikult ei tohi ) tulevad nad su ümber parves ja uurivad uudishimulikult. Mõni näksab ka pehmelt.
Just siis kui tuli tõeline rõõm puhkusest ja kurbus, et varsti on reis läbi, tuli hotellituppa kiri. Võimalus veeta 3 lisapäeva reisifirma kulul või minna tagasi ilmatu pika ringiga läbi Hurghada. Ei olnud pikalt mõelda. Igaljuhul oli see täpselt see, mida mul just vaja oli. Jälle vist mingi märk või keegi kuskil kõrgemal ´´nägi´´ midagi :)
10 päeva siin eikellegimaal on praegu vaimu õlitamiseks lihtsalt super. Ilm on jätkuvalt väga hea. Täna õnnestus näha ka kohalikku faunat. Põõsast vahtis vastu umbes 4 cm tarakan ja liigutas laisalt oma tundlaid ( uäk !!!! ). Rannas siblis aga läbi liiva meie tooli juurde pirakas krabi !
Kätte on jõudnud viimane päev. Ilm on üksikute pilvekestega jätkuvalt soe ja kaunis. Saudi-Araabia mäed paistavad läbi päikesesumuse udu...
Mõned tähelepanekud veel.
Söök on üsna paha. Süüa kõlbab ainult juur/puuvilju ja kohalikku kööki. Nende katsetused kontinentaalses köögimaailmas lõppevad kõik poolaraabialiku plöginaga. Õnnestumised olid ühel õhtul kevadrullid ja kohalik toit moussaka ( ahjuvorm baklažaani ja kartuliga tomatikastmes ), kust jahtisime Moskva venelastega võidu baklažaanitükke.
Eestlastest. Üks osa meie grupist lahkus laupäeval, teine osa läheb koos meiega. Eestlasi iseloomustab oskamatus rahulikult puhata. Juba esimesl päeval toimus tohutu rebimine ekskursioonidele ja viimasel päeval üritati veel midagi teha,´´ et oleks ikka mingit tegevust´´. Võta aeg maha ja lihtsalt puhka, aga ei- andke meile tegevust :):):) Jah,.. sellised me siis oleme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar