Nädalavahetus.

Nädal möödus suht kiiresti, kuna 2 päeva olin tööl, oligi käes nädalavahetus. Möne sönaga mainiksin Laupäeva.
Käisime Veikoga Jura 50ndal juubelil, mis leidis aset sellises ``pönevas`` kohas nagu Ecoland hotell. Polnud enne sinna jalga sisse saanud, setöttu ei osanud ka midagi oodata. Hotelli vastuvött oli väike ja mittemidagi ütlev, seda suurem oli üllatus, kui meid juhatati peosaali, mis oli töeliselt pompöösne ja suurejooneline. Kindlasti mitte harilik. Raudrüütlid seina nurkades, massiivsetes kuldraamides maalid seintel, punane samet, brokaat. Öhus oli keskaegset vaimu. Pikk, toidu üleküllusest lokkav laud. Oli korraga tunne nagu oleks sattunud teise maailma ja seda mittesugugi halvas möttes.
Seltskond ca 45 inimest oli kirju. Vene ärimehed Moskvast, Vene rikkurid Zürichist, Helsingist ja kohalik vene eliit. Meist teiselpool lauda istusid Moskvalased ja kohati oli tunne nagu oleksin sattunud mönda Nikita Mihhalkovi filmi sisse. Köik oli nii ehe ja teate, nad ongi sellised nagu filmis ja veelkord - üldse mitte negatiivses vötmes !
Paaris sönaga heast paremast, mida laual vötta oli.
Suitsuangerjas, löhe, kalamari ( üks härra kühveldas seda lusikaga nii saiale kui suhu ja see ei löppenud otsa : ) ), silmud ( mmm, super, nagu kodu omad !), kasukas ( töeline, mitte Selveri), Waldorf granaatöuna ja ohtra kreeka pähkliga, hapendatud tomat, küüslauk, karulauk, kurk, kapsas ( just see, mida köik minu lemmiktädid turul müüvad), erinevad juustud, täidetud munad, keel, täidetud virsikud, rääkimata köikvöimalikest vorstidest-sinkidest. Kui hakkas tunduma, et enam ei vöi, tuli pearoog... Rammus löhe ahjukartulitega ja seakarbonaad seente ja juustuga. Löpuks veel tort. See oli ilmselge liige kehale, aga silmad ei suutnud ahvatlusele vastu panna :)
Ja muidugi joogid, Martini asti, viin, viski, konjak, vein, köike nörkemiseni. Iga viinapitsi juurde käis ka toost ja mida aeg edasi, seda tihedamaks ja mahlakamaks toostid läksid. Vene meeste kiituseks peab märkima, et ei unustatud tervitada ka naisi ja lapsi.
Selge eelistus vene naiste jookidest oli konjak ja ma ei suutnud ära imestada, kui suurtes kogustes nad seda vöivad tarbida, säilitades endiselt elgantsi ja glamuuri.
Muusika oli vana hea 80ndad, Adriano Celentano, Joe Dassin, ModernTalking.
Ühesönaga oli tore ja üks eestlane peaks aegajalt sattuma ka vene keskkonda, et möista seda suursugust, kohati tragikoomilise alatooniga kultuuri paremini.
Täna oli vaba päev ja käisime Terjega sellises pönevas kohas nagu Paavli tänava kaltsukas. Toppisime vanad riided selga, söitsime trammiga ja sulandusime miljöösse. Saime päris toredat kaupa ja hind oli ka super. Nüüd on vaja leida ömbleja. Ei jöua enam oodata, milla saab pöris algust teha !!!

Tiina